Peaaegu 80 tundi ja minu kolmas maailmarekord

Tänase päeva seisuga on eestlaste poolt alates 2013 aastast püstitatud 13 sisesõudmise maailmarekordit. Neist kõige värskem on püstitatud 8. jaanuaril 2015. aastal, kui Rait Merisaar ja Rainer Saad läbisid 79 tunni ja 23 minutiga 1000km tandemis. Täna räägib Rait Merisaar kuidas see hull idee pähe tuli ja kuidas see elu projekt alguse sai.

Rahvusvahelise sõudeergomeetrite tootja Concept2 ultradistantside maailmarekordite tabelis on loogiliseks järgmiseks distantsiks peale 100km ja 24-tunni sõitu miljoni meetri ehk 1000km sõit. Kogu lugu saigi alguse sellest, et „viimaseks võistluseks“ plaanitud üksinda 100km läbimine 2013. aasta mais, pani aluse minu jaoks hoopis uuele spordielule.

Süües kasvab isu

Esimest korda kohtusin Rainer Saadiga 2014. aastal, järjekordsel 100km võistlusel. Tol korral oli minu eesmärgiks veeta lihtsalt mõnus sportlik päev hea seltskonnaga ja elada kaasa Tiina Kapteni ja invatandemi maailmarekordikatsetele. Moe pärast sõitsin ka ise – sel korral meeskonnas. Rainer oli samuti meie tiimi liige, kuid lisaks vaid tiimi liige olemisele, selgus hiljem, et ta on ka väga mõistlik mees.

Ühel hetkel avastasin, et me oleme saanud sõpradeks ja nagu kaks spordimeest omavahel ikka, läks jutt järjest tihemini sisesõudmisele. Avaldasin talle oma esialgsed plaanid kunagi proovida läbida 24-tunni distantsi üksinda ja miks mitte koguni ka miljonit meetrit. Arutelu viis aga tõsiasjani, et selleks kõigeks üksinda on veel vara.

Senised minu jaoks edukalt lõppenud maailmarekordikatsed olid ju olnud samuti tandemil, seetõttu vaatasime huvi pärast, millised on hetkelkehtivad tippmargid erinevatel ultradistantsidel. Tahtsime teha midagi, mida Eestis ei olnud veel tehtud. Tahtsime teha midagi, mis ka maailma mastaabis oleks suur. Tahtsime teha maailmarekordi!

Minule sümpatiseeris väga „longest continual“ ehk pikim järjestikune sõudmine. See rekord oli püsinud eelmise aasta algusest ja selle ületamiseks tulnuks meil püsida kahepeale sõudeergomeetril kauem kui 4 päeva 15 tundi ja 7 minutit. See oli ühtlasi ka absoluutne tandemite rekord ja tundus väga uhkena. Rainerile meeldis rohkem aga miljoni meetri distants.

See rekord oli juba kauem püsinud ja ületada tuli kiirust 2.28,6/500m (aeg: 3 päeva 10 tundi 33 minutit 19,5 sekundit). Olles mõlemad absoluutselt mõistlikud mehed, lõpetasime vaidluse – kumba distantsi valida – ruttu. Otsustasime, et kuna 1000km margi ületame igaljuhul varem, siis saab sellest meie põhisõit. Pikim järjestikune sõit jäi küsimärgiga ootama – olime valmis ja arvestasime sellega, kuid ei võtnud seda endale sel korral kohustuseks.

Ettevalmistus(periood) 

Oma plaani saime enda jaoks valmis 20. septembril, laupäevasel õhtupoolikul, mil avalikustasime ka oma Facebooki lehe. Mäletades inimeste kommentaare, milline „võimatu lollus“ oli 100km või 24-tundi, teadsime et saame rääkida oma plaanist enne avalikustamist vaid valitud inimestele. Neile, kellest pigem on kasu, kes mõistavad meid, kes pigem aitavad meid. See tähendab Alekseid.

Ma mäletan, et kui esimest korda talle mainisin, et meil on Raineriga plaan nii umbes nädalaks Tallinna Sõudeklubisse kolida, ei olnud tema vastus hoopis selline nagu ma olin siiski kartnud. Vastupidi, Aleksei võttis kohe plaanist kinni, toetas meie ettevõtmist algusest peale ja hakkas kõike meie kasuks organiseerima. Küsi ainult ja sulle tuuakse. Kuigi ma plaanisin ettevalmistust ja treeninguid väga põhjalikult, tundsin ikka seda klassikalist tunnet, et füüsiline vorm on kehva ja vot just eelmiseks rekordiks valmistudes oli kõik super (samamoodi tundsin ma ka enne eelmist rekordit…).

Selline, iseenda arust vaid poolpidulik ettevalmistus, viis meid lõpuks 4. jaanuarini, mil alustasin oma (ilmselt selle aasta suurima) spordiprojektiga. Nõudsin tungivalt, et me saaks päev varem „areeni“ valmis ehitada, et järgmisel hommikul ei oleks vaja muud teha, kui üles ärgata, klubisse sõita ja alustada „surmasõiduks“ tituleeritud „elusõiduga“.

Mida põnevat ja dramaatilist juhtus järgnevatel päevadel saad teada järgmistes postitustes. Kui lugu meeldis, pane näpp ülesse.