Ma pole eluski midagi nii rasket teinud!
See milleks sai terve sügise valmistutud on nüüd tehtud. Kui esimesed 16 tundi olid täitsa OK ja eesmärgid oluliselt suuremad, siis viimased 8 olid ikka keerulised. 4 viimast tundi ma mitte ei sõudnud ergomeetril vaid hoidsin lihtsalt masinat käimas. Õnneks oli esimese poolega piisav varu tekitatud, et seda hirmu et rekordigraafikust kukuksin ei tekkinud hetkeksi.
Viimased 3-4 tundi oli selline kalkuleeritud tegevus, et 21-23 tund ligikaudu 7km tunnis liikudes saaks rekord tehtud vahetult enne viimasele puhkusele pääsemist ja peale seda pole enam üldse oluline, mis saab või palju kilomeetreid veel juurde tuleb, peaaasi et masin ei peatuks.
Igasugused varem tehtud plaanid ei läinud juba ammu korda. Kange tahtmine oli see viimane tund pooleli jätta ja loobuda pikima järjestsõidu rekordist, aga kaaslased ei lubanud, aitähh teile! See kõik oli ikka palju raskem kui arvasin, ma pole eluski midagi nii rasket teinud!
Aitäh sõbrad minusse uskumast. Teie toetus oli oluline. Nüüd siis pikem puhkus, vähemalt 120 tundi nagu soovitab pulsikell ja võibolla ka natuke kauem. Sõiduga kulutasin 10860kcal ja keskmiseks pulsiks tuli 113l/m. Kui ennast koguda jõuan siis tuleb spordiblogisse pikem kirjeldus neist läbielamistest.
