Eesti värskeim maailmarekordiomanik sisesõudmises – Andres Nöps
Eestlaste nimel oli rahvusvahelise sõudeergomeetrite tootja Concept2 andmebaaside põhjal käesoleva kuu alguseks juba 14 maailmarekordit. Iga pilvelõhkuja saab aga alguse vundamendist, mille ladusid 11. mail 2013 Sõudespinning.ee eestvedaja Aleksei Lipintsov ja Meelis Karmo. Tookord sõideti ühel sõudeergomeetril tandemis 100 km.
Täna on aga värskeim maailmarekordiomanik Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis Reigo Pihlaku ja Heigo Tiidemaa käe all treeniv Andres Nöps, kellel õnnestus ületada senikehtinud maailma tippmark 100 korda lühemal maal – 1000 m distantsil.
Andres on väga mitmekülgne sportlane. Nooruses lemmikalaks tituleeritud suusatamine asendus juba kuus aastat tagasi sõudmisega. „Ka mu ema oli nooruspõlves sõudja, ta treenis Viljandis samas rühmas Jüri Jaansoni ja praeguse Viljandi Sõudeklubi treeneri Ruth Vaariga,“ selgitas sportlane, kelle meelistegevusteks on lisaks akadeemilisele sõudespordile ka jooksmine, rattasõit ja pallimängud.
Neljakordse Eesti meistri sõnul sai rekordiplaan alguse EMT sarja III etapil Pärnus, mil võiduaeg 3.00,7 (1.30,3/500m), mis on ka ühtlasi parim kergkaalus oma vanusegrupis sõidetud aeg 1000m distantsil Eestis, pani Andrese uurima rahvusvahelisi resultaate. Concept2 andmebaasidest selgus, et vastava klassi maailmarekord on püsinud juba üle 10 aasta ja sõidetud ameeriklase Dan Warreni poolt. Ajaloolise info põhjal oli tol korral aja 2.57,0 välja sõitnud rekordiomanik vaid 13-aastane. See tähendas vaid üht – algas raske ettevalmistus.
„Maailmarekordi sõitmiseks olen vähendanud mahu- ja suurendanud jõu- ja kiirustreeningute osakaalu,“ selgitas Andres, kes treenib nädalas seitse korda ja kelle eesmärgiks sai nüüd plahvatusliku jõu arendamine. Sportlane loobus Alfa 2015-le eelneval nädalal isegi massaažist.
Paraku ei läinud sõit Alfal aga nii, nagu oodatud – sõit lõppes küll mäekõrguse eduga kaasvõistlejate ees, kuid lõppresultaadiks jäi endiselt 3.00,7. Andres, kes võitles lisaks füüsilisele vormile ka ajaga, ei andnud aga alla. Napilt kaks päeva enne oma 19. sünnipäeva otsustas ta veel korra proovida. Seega, 7ndal veebruaril 2015 anti kell 16 Ülikooli spordihoones start 1000 m distantsile.
Jõudude vahekord oli muutunud
Eksimine on inimlik, mistõttu oli Concept2 andmebaasidesse sattunud tõendamata tulemus. Kuna puudus kinnitus Dan Warrenist kui sõudjast, tunnistati tulemus kehtetuks ja asendati järgmise ametlikult esitatud resultaadiga, mis kuulus 2012 aastast inglasele, Adam Hughes’ile. Peale uurimistööd selgus, et Dan Warren on hoopis tegelane 1996. aastal ilmunud filmist „True Blue“, mis kirjeldab Inglismaa sõudesporti aastal 1987. Kurva alatooniga intsident muutis aga vee Andrese jaoks selgemaks. Nüüd oli vaja ületada tulemust 3.09,2 (1.34,6/500m), mida ta oli juba kahel korral teinud.
„Ma olin meeletult närvis. Oleksin pidanud rahulikumalt startima, kuid tõmbasin ikka hetkeks kiiruse 1:20 peale,“ selgitas Andres, kes pidi seetõttu viimastel meetritel üleliia kannatama: „viimased 100m ei tundnud ma enam oma käsi ega jalgu.“. Sõit lõppes noormehele uue isikliku rekordiga, mis on nüüd ühtlasi ka uus maailmarekord – finišis näitas monitor aega 3.00,2 (1.30,1/500m).
Peale sõitu jäi Andres suurest pingelangusest küll pisut haigeks, kuid uued eesmärgid on värskel maailmarekordiomanikul juba välja valitud: juba sel pühapäeval võib Andrest kohata maratonirajal, seejärel võitlemas Eesti meistrivõistlustel 2000m distantsil EMT sarja esikoha eest ja suvel loomulikult veepeal.
Soovime omalt poolt Andresele palju õnne rekordi puhul ja edu edaspidistes ettevõtmistes. Eestil on nüüd 15 maailmarekordit – millal ja kelle poolt tuleb järgmine?
