Eestlased MM-l. 3. päev Prahas
Teine võistluspäev algas palju pingevabamalt, kuigi eilne hea sõit 2km distantsil näitas, et minul on lootust ka teisele medalile. Võistlus algas, nagu kergekaalus võistlevatele sportlastele tavaks olnud, kaalumisega. Kaalumisel minu kehakaaluks fikseeriti 60,6 kg, mis oli jälle suure varuga, ja mul tekkis võimalus rahulikult valmistuda stardiks.
Aeg jooksis kiiresti ja ärevus hakkas vaikselt ligi hiilima. Isegi mu pulsikell ütles, et peaksin puhkama, sest stressitase oli kõrge. Tegin rutiinse soojenduse ja olin valmis stardiks. Panin endale eesmärgiks alistada 1:42 piir.
Start läks hästi ning ega ma väga palju distantsi jooksul mõelda ei jõudnud. Vahepeal nägin enda sõudeergomeetri monitoril isegi endale uskumatud kiiruse numbreid. Liikusime põhikonkurendiga viimastel meetritel väga võrdselt, oli väga põnev sõita. Jõuga viimast tõmmet tehes arvasin, et olen teine, kuid tundub, et see tõmme oli piisav, et tagada kuldmedali jagamine Türgi esindajaga.
Päeva jooksul mõtlesin nii, et kui tuleb medal, siis oleksin väga endaga rahul. Aga eks see kuldset värvi medal on ikka kõige magusam! Ajaks 1:40.7, mis on minu isiklik rekord 500m distantsil. Täiesti korda läinud võistlus. Selliseid tulemusi ei osanud endast oodata. Kohapealne atmosfäär on ka nii mõnus, et ma sain väga võimsa emotsioonilaengu edaspidiseks tegutsemiseks.
