Kus viga näed laita, seal mine ja aita
Avalikes spordiklubides käies ja ergomeetril sõites on treeninghooaja alguses hakanud üha rohkem silma torkama see, et leidub inimesi, kes teevad endale ergomeetriga pigem kahju kui kasu.
Kõige tavalisem spordiklubides on see, et inimene tuleb istub ergomeetrile ja lükkab raskustaseme kõige kõrgema ehk 10 peale. Ja siis hakkab kiiresti tõmbama, samal ajal kui kehaasend on vale ning koormus näib langevat eelkõige ainult kätele ja ülakehale. Ega nii eriti sõudmisest mõnu ei tunnegi ning see tegevus lõpetatakse tavaliselt mõne minuti pärast.
Aga kus viga näed laita, seal mine ja aita. Tavaliselt kui aega on olnud, siis olen läinud inimeste juurde ja küsinud, et kas 10. raskusega keeruline pole tõmmata või kas jalgu ei tahaks rohkem tööle panna. Uskuge või mitte, aga alguses ütleb enamus inimesi, et neil on väga mugav ning kõik on hästi. Kindlasti nad mõtlevad, et tahaks rahulikult sõuda, ükskõik küll kuidas, aga et keegi ei tuleks neid õpetama.
Saan neist ka aru, sest tõenäoliselt reageeriksin ise ka nii, kui istuksin masinal, mida eriti ei tunne. Aga kui olen maininud ka seda, et näiteks Eesti meistrivõistlustel ei sõida keegi 10. raskusega, on inimesed teinekord küsinud, et mis see parem raskus siis on või mis see raskus üldsegi on.
Hiljuti spordiklubis sõudes istus kõrval ergomeetril üks vanem härrasmees, kelle masinal oli samamoodi kõrgeim raskuaste. Ta sõudis umbes kümme minutit, siis jäi seisma, näo peal grimass nagu oleks just ülesmäge jooksnud. Küsisin siis temalt, et kas raske ei ole ja seletasin talle rakusastme mõistet. Näitasin ka mõningaid lihtsaid näpunäiteid, kuidas ergomeetriga mõnusamalt trenni teha. Ta tunnistas, et kuna ei tea ergomeetrist suurt midagi, siis ei osanud ka arvestada sellise asjaga nagu raskusaste või kehaasend. Tema mõtles, et piisab lihtsalt peale istumisest ja tõmbamisest.
Tegelikult oli selle härrasmehe jutus üpris suur iva sees. Need, kes ergomeetri spetsiifikat lähedamalt ei tunne, istuvad masinale, tõmbavad vale raskustaseme ja vale kehaasendiga endal lihased haigeks ning hakkavad tulevikus ergomeetrit hoopis vältima, pidades seda enda jaoks liiga raskeks masinaks.
Siinkohal tahakski öelda, et kui näete kedagi, kellel ergomeetril ei taha sõudmine eriti õnnestuda, siis võite ju alati minna sõbralikult mõningaid näpunäiteid andma.
