23. oktoobril said Siim Sarapuu ja Randel Peerna enda nimele järjekordse maailmarekordi. Täna on vastav maailmarekordi sertifikaat jõudnud Eestisse ja loo kirjutamise päeval sai tähtis dokument saadetud Türile.
Jõuproov polnud kerge, samuti ka selleks katsumuseks ettevalmistumine. Nagu öeldakse, mida raskem on õppustel, seda kergem lahingus. Meeste sõnul täpselt nii oligi. Nüüdseks on rekordiüritusest juba piisavalt aega möödas ning sobiv hetk esitada meestele küsimus, kuidas siis oli sõita sõudeergomeetril 24h järjest?
Vastab Siim Sarapuu:
Sõit sai lõpetatud 24. oktoobril kell 12:00, kuidas kulges sinu päeva teine pool?
Kohe peale sõidu lõppu oli ainus soov pääseda kiirelt duši alla. Korrastasime ruttu 24 tundi meie koduks olnud ruumi ja siis sai asja mõnusalt võtta. Peale pesemist läksime koos samal päeval toimunud Maismaa Sõudemaratonil osalenutega Veskisilla restorani, kus vahetasime muljed ja seejärel kiirustasime koju magama. Esimene uinak oli mul kella 18.00-st kella 21.00-ni. Siis väike söök ja teleri vaatamine ning uuesti suundusin magama kella 00:00 paiku. Siis jätkus und hommikul kaheksani välja.
Kuidas möödus sinu pühapäev?
Minu pühapäev ei olnud väga sisukas, midagi kasulikku ma siis ei teinud. Kuigi samas, mõnulemine voodis teleripult käes ja korralik ja regulaarne söömine oli peale nii pikka füüsilist tööd võib olla just kasulik tegevus. Tundsin ennast väga hästi ja emotsioonid olid ka sel päeval eredad.
Kuidas vastaksid täna küsimusele, kas 24h järjest sõitmine oli raske?
See on väga raske küsimus, täna vastaksin, et ei olnud. Mõtlen, et see oli tehtav ja paljud teised suudaksid hea ettevalmistusega seda samuti teha. Meenutades aga neid hetki, kui alles sõitsime, siis oli ikka väga raske – raskem just pigem vaimselt kui füüsiliselt.
Kas võtaksid tulevikus sellise katsumuse uuesti ette?
Ma arvan, et minu elus sarnaseid asju rohkem ei juhtu. Mul on väga hea meel, et ma olen selle katsumuse läbinud ja ma tean, mida see endast kujutab, aga see ei ole asi, mida võib teha igal aastal. Arvan, et piisab ühest korrast elus. See on mulle vägev saavutus ning hea tulemus. Parasportlastest oleme me praegu ainukesed inimesed maailmas, kes on sellise katsumuse ette võtnud. Vaieldamatult on see minu sportlasekarjääri kõrgeim hetk.
Millal tegid esimese treeningu peale 24h sõitu?
Kuna olen ühtlasi ka Türil sõudespinningu treener, siis minu esimene trenn oli juba järgneval esmaspäeval peale sõitu. Pingil oli päris valus istuda, suutsin sõuda ainult 1000m, sest keha oli veel liiga väsinud ja tõmmata polnud mõnus. Alles nüüd kui kaks nädalat on möödas, tunnen, et olen täielikult taastunud. Esimese hea treeningu sain teha 4. novembril, kui sõitsin sõudeergomeetril 15000 meetrit.
Kas uus maailmarekordi sertifikaat leiab endale koha 100km sertifikaadi kõrval?
Jah, loomulikult! Panen dokumendi kauni raami sisse ja riputan seinale teise kõrvale. Iga kord, kui neid uhkeid sertifikaate seinal näen, elan kõike kogetut mõttes uuesti läbi. Need on toredad mälestused!
Mida soovitad inimestele, kes järgmistena võtavad ette sellise väljakutse?
Kui kellelgi tekib selline soov, siis toetan seda igati. Kindlasti ei soovita ma seda proovida aga üksinda oma kodus. Enne soovitaksin pöörduda inimeste poole, kes on seda juba teinud. Nii mina, kui ka teised sama katsumust läbinud sportlased, aitame hea nõu ja soovitustega. Vajalik on teha hästi läbimõeldud ettevalmistus sõudespinningu treeneri juhendamisel. Jah, see on tiimitöö. Leidke inimesi, kes oleksid teie kõrval.
Kui suur oli teie tiim?
Meie tiim oli päris suur ja kasutades võimalust, tahaksin veelkord tänada kõiki ettevõtteid, kes toetasid ja uskusid meie plaani. Eriti suur tänu aga inimestele, kes olid 24h jooksul meie kõrval. Ah jaa, pean tänama ka Randelit ja saadan talle Pärnusse palavaid terviseid!
